õlavigastusi

Õlavigastused on tavalised vigastused, mis võivad mõjutada erinevaid õlapiirkonna struktuure, sealhulgas luid, lihaseid, kõõluseid, sidemeid ja liigeseid. Need võivad tekkida äkilise trauma või korduvate liikumiste tagajärjel. Levinud õlavigastuste hulka kuuluvad nihestused, subluksatsioonid, lihaste rebendid, kõõluste põletikud (tendiniit) ja rebendid, samuti luumurrud.

Nihestus tekib, kui õlaliigese luud nihkuvad oma tavapärasest asukohast välja. Subluksatsioon on osaline nihestus, kus luud nihkuvad osaliselt. Lihaste ja kõõluste rebendid või põletikud on sageli tingitud ülekoormusest, äkilistest liigutustest või traumast. Rotatorkesta rebendid on eriti tavalised, eriti vanematel inimestel või spordiga tegelevatel isikutel. Õlavarreluu pea või abaluu luumurrud on tõsisemad vigastused, mis nõuavad sageli meditsiinilist sekkumist.

Sümptomid võivad varieeruda olenevalt vigastuse tüübist ja tõsidusest, kuid tavaliselt hõlmavad valu, turset, piiratud liikumisulatust, nõrkust ja mõnikord ka õla deformeerumist. Diagnostika hõlmab füüsilist läbivaatust ja pildiuuringuid nagu röntgen, MRI või ultraheli.

Ravi sõltub vigastuse tüübist. Kergete vigastuste puhul võib piisata puhkusest, jääpaketist, valuvaigistitest ja füsioteraapiast. Tõsisemate vigastuste, nagu suurte rebendite või luumurdude puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Taastusravi on oluline osa paranemisprotsessist, et taastada õla funktsioon ja vältida kroonilisi probleeme.