õitsemist

Õitsemine on taime arengustaadium, mille käigus arenevad ja avanevad lilled ning taim läheb reproduktiivse faasi. Õitsemine on taime eluringus oluline, kuna see võimaldab seemnete ja viljade teket ning geneetilise materjali edasikandumist.

Õitsemise arenguetapid hõlmavad pungade moodustumist, õievarte ning inflorescentside arengut ning lõpuks õite avamist. Mõnel taimel toimub õitsemine järk-järgult, teistel ühehooga. Ajastus sõltub liigist ja keskkonnatingimustest.

Välistegurid on valgusperiood (päevapikkus) ja temperatuur. Pikkpäevased taimed õitsevad pikkade päevade ajal; lühikese päevaga taimed õitsevad lühema päeva ajal. Vernaliseerumine ehk külm mõjutab mõnede liikide õitsemist; pärast kindla külmperioodi järgneb mõnikord õitsemise algus. Taimed kasutavad hormoonide signaale, sealhulgas florigen, mis koordineerib üleminekut vegetatiivsest faasist õitsemisse.

Õitsemise kontroll on oluline põllumajandusele ja aiandusele: õigeaegne õitsemine tagab viljade või lillede tootmise ja saagi kvaliteedi. Kasvuhoonetes ning aianduses manipuleeritakse valgustuse, temperatuuri ja taime vanuse või toitainete taset, et mõjutada õitsemise aega.

Ökoloogiline ja majanduslik kontekst: õitsevad taimed annavad toitu mesilastele ja teistele pollinatoritele; kliimamuutused võivad muuta õitsemise ajastust ja seeläbi saaki.