õigussuhte

Õigussuhte (õigussuhe) on Eesti õiguses mõiste, millega kirjeldatakse õiguste ja kohustuste süsteemset seost kahe või enama isiku vahel või isiku ja õigussubjekti vahel. Õigussuhte aluseks võivad olla seadused, lepingud või muud õigussaktid ning nende toimel tekivad osapooltele teatud õigused ja kohustused.

Õigussuhte iseloom ja sisu seisneb selles, et osapooled omavahel omandavad ja rakendavad õigusi ning kohustusi. Sisu võib hõlmata omandi, kasutamise, tehingute, maksete või hoolitsuse õigusi ja kohustusi. Õigussuhteid kaitstakse õiguskorras ning need võivad olla nii ajutised kui ka püsivad. Vajadusel määravad õigussuhteid täpsemalt lepingud või seaduslikud reeglid.

Osapooled ja objekt on õigussuhte olulised osad. Osapooled võivad olla füüsilised isikud või juriidilised isikud; objekti moodustavad asjad, õigused või teenused, mille suhtes õigused ja kohustused kehtivad. Õigussuhte allikateks on lepingud, seadused, haldusaktid ja kohtuotsused ning neid reguleerib üldjuhul Eesti tsiviil- või avalik õigus.

Õigussuhteid eristatakse eri valdkondade lõikes, kuid neid ühendab keskne põhimõte: õiguste teostamine ja kohustuste täitmine vastavalt seadusele või lepingule. Näidetena hõlmavad need omandiõigust, lepingulisi kohustusi, töö- või perekonnasuhted ning muud tüüpi õigussuhteid, mis tekkivad era- või avalikus õigusruumis.