õigussubjektsuse

Õigussubjektus ehk õiguslik subjektsus on mõiste, mida kasutakse õigussüsteemides isiku või asutuse võime omada õigusi ja kohustusi ning osaleda õigussuhetes. Õigussubjektid on need, kellel on õigusvõime ning kelle nimel võivad tekkida ja kehtida õigussuhted. Tavapäraselt jaguneb õigussubjektus kahe põhiliiki: füüsilised isikud ja juriidilised isikud.

Füüsilised isikud on inimesed, kellel tekib õigusvõime sündides ja kes jätkavad oma õigussubjektsust elu lõpuni. Tegevusvõime, mis võimaldab teha õiguslikke tehinguid, sõltub vanusest ja vaimsest seisundist: täisealistel on tavapäraselt täis teovõime, alaealiste tehingud võivad olla piiratud ja vajavad vanemate või eestkostja järelevalvet ning nõusolekut teatud toimingutes.

Juriidilised isikud on organisatsioonid, mis on loodud seaduste alusel ja millel on eraldi vara ning õiguslik võime tegutseda oma nime all. Näideteks on äriühingud, sihtasutused, ühingud ja muud taolised asutused. Nad võivad omada varasid, sõlmida lepinguid, hakata kahju põhjustamiseks vastutama ja osaleda kohtumenetlustes; neil on esindus- ja juhtimisstruktuurid ning nad võivad toimida avalduste ja tehingute kaudu. Juriidilised isikud võivad olla nii era- kui ka avalikule õigusele alluvad ning riik või omavalitsused võivad samuti olla õiguslikud isikud.

Õigussubjekuse ulatus ja piirangud määravad, kes võib olla õigussuhte pool, kelle vastu saab esitada nõudeid ning kes on vastutav õiguste ja kohustuste eest.