õigusraamistikud

Õigusraamistikud on õigussüsteemi aluseks olevad normide kogum ja institutsioonide süsteem, mis moodustavad kindla valdkonna või kogu riigi õiguse toimimise raamid. Need hõlmavad põhimõtteid, norme, menetlusnõudeid ja kohaldamisvahendeid, mis defineerivad õigused, kohustused ning õiguse rakendamise korralduslikud mehhanismid. Raamistikud tulenevad tavaliselt riigi õigus- ja institutsiooniliste struktuuride tasanditest, sealhulgas põhiseadusest, seadustest, määrustest ning kohtupraktikast, ning neid täiendavad rahvusvahelised ja Euroopa Liidu õigusnormid.

Õigusraamistikud jagunevad tavaliselt erinevatesse tasanditesse: põhiseaduslik raamistik määrab riigi võimujaotuse, põhiõigused ja põhieeskirjad; seadusandlik raamistik hõlmab seadused ning nende ülekirjeldusi; haldus- ja regulatiivne raamistik sisaldab määrusi ja õigustandardeid, mis korraldavad avalikke teenuseid, tegevusvaldkondi ja järelevalvet; kvantitatiivsed ja kvaliteediga seonduvad nõuded hõlmavad standardeid, menetlusi ja sanktsioone. Lisaks on oluline rahvusvaheline ja Euroopa Liidu õigus, mis mõjutab riigi raamistikke ühinemisel ning riigivahelistes ja Euroopa kontekstides.

Funktsionaalselt annab õigusraamistik usaldusväärse aluse õiguste kaitseks, õiguslike protsesside läbipaistvuseks ja võimude kontrolliks, soodustades õigusliku kindluse, ettevõtluse korda ja arvestust poliitika mõju üle. Need raamistikke uuendatakse regulaarselt seaduste, määruste ja kohtulahenduste kaudu ning nad on tihti seotud riigi ja rahvusvahelise koostööga, sealhulgas üleeuroopaliste standardite ja ratifitseeritud lepingutega.