õiguspärasusest

Õiguspärasus, tuntud ka kui legaliteet, on õigusprintsiip, mis tähendab, et kõik riigivõimu teostajad peavad tegutsema seaduse piires. See tähendab, et nende tegevused peavad olema seadusega lubatud ja kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Õiguspärasus nõuab, et riigivõimu teostajad, sealhulgas valitsus, parlament, kohtud ja ametiasutused, järgiksid põhiseadust ja teisi seadusi. See on demokraatia ja õigusriigi üks alustalasid, tagades kodanike õiguste ja vabaduste kaitse ning vältides omavoli.

Õiguspärasuse põhimõtte üks olulisemaid aspekte on see, et mitte ükski riigivõimu teostaja ei saa seista seaduse üle. Nad on seadustele allutatud nagu kõik teisedki kodanikud. See tähendab, et nende tegevust saab õiguslikult kontrollida ja vajadusel ka vaidlustada. Õiguspärasus hõlmab ka nõuet, et seadused ise peavad olema selged, kättesaadavad ja prognoositavad, et kodanikud saaksid oma käitumist nende järgi kujundada. See aitab kaasa õiguskindluse loomisele ühiskonnas.

Lisaks riigivõimu teostajatele kehtib õiguspärasuse nõue ka teiste õigussubjektide, näiteks eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes, kuigi nende tegevuse kontrolli mehhanismid võivad olla erinevad. Üldjoontes tagab õiguspärasus, et ühiskond toimib reeglite alusel, mitte juhuslikkuse või suva alusel. See on oluline nii individuaalse vabaduse kui ka ühiskondliku stabiilsuse seisukohalt.