õhutõket

Õhutõke on ehitise piirava ehitise kiht või süsteem, mis kontrollib sise- ja välisõhu liikumist läbi hoone välise piirde. Selle peamine eesmärk on vähendada kontrollimatu õhu lekkimist, mis suurendab soojuskadu, tekitab tuuletõmmet ja võib kaasa tuua niiskusprobleeme ning halva õhukvaliteedi.

Õhutõke peab olema võimalikult pidev ja katkematu kogu hoone piiril, ulatudes keldri vundamentidest kuni katusekorruse ja akende ümbrusteni. Tihendamist käsitlevad detailid—nt akna- ja ukseava, ühendused fassaadi elementidega, katete läbipääsud (kaablid, ventilatsioon jne)—on lahendatud viisil, mis ei võimalda liikuda õhu kaudu. Eri materjalide valikul eelistatakse tihendusi, kilesid või membraane, mis on õhukindlad ja vastu piduvale temperatuuri- ning niiskustingimustele. Õhutõke iseenesest ei asenda niiskustõket (vapor barrier); need süsteemid võivad olla eraldi või koos, kuid tuleb säilitada õige järjestus konstruktsioonis, et vältida kondenseerumist.

Rakendamisel on oluline hoone konstruktsiooni ja energiatõhususe nõuete täitmine, sealhulgas võimalike lõigete ja läbipääsude korralik tihendamine ning juhtmete ja torude läbipääsude korrektne katmine. Õhutõkke tõhusust hinnatakse tihti õhulekkesurve testide abil (nt blower door test), mis annab ülevaate hoone õhuvahetuse koefitsiendist ja võimaldab säilitada soovitud energiatõhususe taset.

Seos teiste piirdekonstruktsioonide ja ventilatsioonisüsteemidega on oluline: õhutõke peab töötama koos tõhusa ventilatsiooni ja niiskuskontrolliga, et tagada nii energiaseisund kui ka sisekliima kvaliteet.