õhkutõusu

Õhkutõus on lennunduses faas, mil lennuk või muu õhku tõusma võimeline masin lahkub maapinnast ja jõuab õhku. See on esimene kontrollitud lennu etapp ning nõuab piisavat tõstejõudu, piisavat kiirust ja stabiilset juhtimist. Tõhustav jõud tekib peamiselt lennuki tiibade või rootorite kaudu; õhurõhk ja kiirus peavad ületama raskusjõu, et masin saaks tõusta.

Airplane take-off toimub tavaliselt pärast kiirendamist lennuväljal soovitud tõusukiirusele. Pöörlemine ehk nina üles tõstmine toimub kindla kiirusel, et suurendada n-õõ hu tehljivo. Liftoff ehk tõusma tõmme tekib, kui tõstejõud ületab raskusjõu ja lennuk lahkub maapinnast. Seejärel algab esmane tõus, mis viib ohutu kõrguse ja kiiruse suunas. Õhkutõusu edukus sõltub masinast, selle koormusest, konfiguratsioonist, õhu tihedusest, tuulest, lennuvälja pikkusest ning ilmastikutingimustest.

Helikopterite puhul võib õhkutõus olla vertikaalne või lühikese algusega. Rotorjõud, mida tekitavad rootorid, peab ületama raskusjõu, et masin tõuseks. Õhkutõusu ajal reguleeritakse kollektiivi, kollektiivi ja kiiruse kombinatsiooniga tõstejõudu; helikopterid võivad sageli tõusta ilma pikale lennuväljale vajalikku kiirust kogumata.

Tõus on lennunduses kriitiline faas, mis nõuab täpset planeerimist, koolitust ning vastavate operatiivsete nõuete järgimist, et tagada lennu ohutus ja efektiivsus.