ärritusreaktsioonides

Ärritusreaktsioonid viitavad organismis tekkivatele muutustele vastusena ärritavale tegurile, mis ületab organismi taluvuspiiri. Need reaktsioonid on osa organismi kaitsesüsteemist, mille eesmärk on kõrvaldada või neutraliseerida kahjulikku mõju. Ärritus võib olla füüsikaline, keemiline või bioloogiline.

Füüsikalisteks ärritajateks võivad olla näiteks temperatuuri muutused (liigne kuumus või külmus), mehaaniline trauma, vibratsioon või radiatsioon. Keemilisteks ärritajateks on erinevad ained, nagu happed, alused, oksüdandid või allergeenid. Bioloogilised ärritajad hõlmavad mikroorganisme (bakterid, viirused, seened) ja nende toksiine.

Ärritusreaktsioonide ilmingud sõltuvad ärritaja tüübist, intensiivsusest ja kokkupuute kestusest, samuti organismi individuaalsest tundlikkusest. Levinud sümptomid võivad hõlmata valu, põletikku (punetus, turse, kuumus, funktsiooni häire), sügelust, nahareaktsioone, limaskestade ärritust ja generaliseerunud süsteemseid reaktsioone.

Rakkude tasandil avaldub ärritusmembraani depolarisatsioonina, ionikanalite avanemisena ja erinevate signaalimolekulide vabanemisena. Need protsessid käivitavad põletikulise vastuse kaskaadi, mille eesmärk on kahjustatud piirkonna puhastamine ja paranemise soodustamine. Kroonilised ärritusreaktsioonid võivad viia kuded kahjustuseni ja erinevate haiguslike seisunditeni.