ärisaladus

Ärisaladus on tundlik teave, mille avalikustamine või volitamata omandamine annaks ettevõttele majandusliku eelise. Ärisaladuseks loetakse tavaliselt tehnilisi või ärilisi andmeid, mis on salajased, omavad majanduslikku väärtust seetõttu, et neid hoitakse salajas, ning mille säilitamiseks on võetud mõistlikke kaitsemeetmeid. Näideteks võivad olla koostisosad ja retseptid, kliendiloendid, hinnastrateegiad, tootmisprotsessid ning muud ärilised või tehnilised nüansid, mis ei ole üldsusele kättesaadavad.

Eestis kaitseb ärisaladusi Ärisaladuste seadus, mis rakendab Euroopa Liidu direktiivi 2016/943. Seadus sätestab, et teave kvalifitseerub ärisaladuseks, kui see on salajane, omab majanduslikku väärtust ning hoidmiseks on võetud mõistlikud võtted. Kaitse hõlmab ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist ning kehtib nii ettevõtete kui töötajate ning koostööpartnerite suhtes. Endast andmete salastamine ja konfidentsiaalsusnõuded, lepingulised klauslid ning korralduslikud meetmed on olulised.

Kaitsekehtivus sõltub salaja olemisest: kui teave muutub avalikult teadaolevaks või meetmed leevenevad, kaotab see olemuslikult oma ärilise väärtuse ning kaitse lõppeb. Õiguslikel tagajärgedel on tsiviilnõuded kahjude hüvitamiseks, õiguskaitse kehtestamiseks ja vajadusel keelud ning vara hävitamiseks, ning mõnel juhul võivad rikkumised kaasa tuua kriminaalvastutuse.