äripinna

Üüripind ehk üüripinna mõiste kirjeldab kinnistu või ruumi, mida üürileandja annab teisele isikule kasutamiseks ajutiselt vastu tasu. Eestis eristatakse peamiselt eluruumideks (korterid, eramajad) ja äripindadeks (kontorid, kauplused, lao- ja tootmispinnad). Lisaks võib rääkida lühiajalistest ja pikaajalistest üüridest ning erinevatest lisatingimustest, nagu hooldus- ja kommunaalkulud.

Osapooled on üürileandja ja üürnik. Üürileping (leping üüripinna kasutamiseks) sätestab üüri suuruse, tasumise korra, lepingu kestuse ning muud olulised tingimused. Kirjalik vorm on soovitatav ja laialt levinud, kuid lepingut saab koostada ka suulise kokkuleppena; kirjalik vorm lihtsustab õiguste ja kohustuste tõendamist ning lahendab vastuolusid. Leping võib sisaldada sätteid tagatisest (tagatisraha), üürimaksete ajast ja võimalikest tõusudest, samuti ruumi kasutustingimustest ja alaliikumise korraldustest.

Põhivõimalused ja kohustused: üürileandja peab tagama eluruumi või ruumi kasutuslikkuse ning tegema vajalikke parandusi vastavalt õiguslikule raamistikule. Üürnik peab üüri õigeaegselt tasuma, ruumi kasutama korralikult ning hoole ja korrashoiu eest vastutama; vajadusel on lubatud alaliikumine vastavalt lepingule ja seadusele.

Õiguslik raamistik: Eesti üürisuhted kuuluvad enamasti Võlaõigusseaduse alla. Täpsemad tingimused võivad sõltuda lepingust ja kohaliku tasandi regulatsioonidest. Praktikas kasutatakse sageli kinnisvaramaaklerite teenuseid ning sõlmitakse kirjalik üürileping, mis sätestab õigused, kohustused ja lõpetamise korra.