Ümbertöödavuse

Ümbertöödavuse on süsteemi, toote, protsessi või andmekogumi omand, mis võimaldab seda tööd uuesti töösse võtta, kohandada, parandada või ümber töödelda pärast esialgset töötlemist. Mõiste tähistab reworkabiliteeti või reproceseeritavust ning seda kasutatakse peamiselt tootmises, tehnilises disainis, tarkvaraarenduses ja andmetöötluses.

Etymoloogia ja mõistuse põhialused: ümber- on eestikeelseid eesliiteid, mis lükkab tähenduse „taas-“ või „ümber-“. Tööt tuleb sõnast töö ja lõppsuffix -davus moodustab omadus- või kvaliteedimärgi. Seega on ümbertöödavus omadus, mis määrab, kui kergesti saab midagi uuesti töödelda või kohandada pärast esmast töötlemist.

Rakendused ja mõõtmine: Ümbertöödavus on oluline tootmises ja disainis (design for repair/relit, modular design), samuti tarkvaraarenduses (versioonide tagasivõtmine, rollback) ja andmete töötlemisel (uute sisendite korral protsesside ümberkäik). Hinnatakse näiteks reworki osakaalu, parandusteaja ja -kulu, ning kui paljude tsüklite jooksul objekt säilitab oma funktsiooni.

Seosed ja mõju: Kõrge ümbertöödavus toetab ringmajandust, pikeneb tootepõhise elutsükli pikkus ja vähenevad jäätmed. Samas tuleb tasakaalustada ümbertöödavuse hinnad ja toimivus, vältimaks liigset keerukust või kulkevatest jooksvatest kuludest.

Näited: moodulsetele elektroonikaseadmetele mõeldud lahtiühendatavad komponendid; tarkvara, mis võimaldab vahemälu ja konfiguratsiooni tagasivõtmiseni; tootmisjooned, mis on seadistatud kiireks ümbergrupseerimiseks.