Ülekontekstualiseerimine

Ülekontekstualiseerimine on mõiste, mida kasutatakse keeleteaduses, semiootikas ja meediakultuuris. See kirjeldab protsessi, mille käigus sõna, fraas või visuaalne kujund esitatakse või tõlgendatakse väljapoole selle esialgset konteksti ning selle tähendus võib sellega muutuda või laieneda.

See võib olla teadlik retooriline strateegia või loomulik interpretatsiooniprotsess ning hõlmab nii konteksti suurendamist, teisaldamist kui ka asendamist. Ülekontekstualiseerimine toob sageli esile kultuurilised, ajalised või sotsiaalsed viited, mis olid algselt kõrval, ning lisab neid uue mõttekuju loomisel.

Meedias ja avalikus diskursuses võib ülekontekstualiseerimine luua teistsuguse narratiivi, vabastada või kontrollida tähendust ning suurendada või vähendada teksti mõju.

Näited hõlmavad väljatõmmatud tsitaate, mis viitavad teisele sündmusele; meemid, mis annavad vanale pildile uue konteksti; või kirjandusteoste ümberinterpretatsioone, kus ajastu või kultuurilised raamistikud muudavad teose tähendust.

Seotud mõisted on rekontekstualiseerimine, dekontextualiseerimine ja kontekstualiseerimine; ülekontekstualiseerimise käsitlus rõhutab tähenduste loomise riskide ja potentsiaalide tasakaalu.