Ülekandmisstrateegiad

Ülekandmisstrateegiad, tuntud ka kui ülekandemehhanismid või siirdestrateegiad, on teooriad, mis selgitavad, kuidas õppimist või teadmisi ühest olukorrast, kontekstist või domeenist teise rakendatakse. Need strateegiad on olulised hariduses, psühholoogias ja mitmetes muudes valdkondades, kus eelnev kogemus mõjutab uute ülesannete täitmist.

Üks peamisi ülekandmisstrateegiaid on lähedane ülekanne, mis toimub siis, kui uus olukord on väga sarnane eelneva õppimise omaga. Sel juhul kasutatakse samu või väga sarnaseid oskusi ja teadmisi. Kaugem ülekanne seevastu hõlmab uue olukorra rakendamist, mis on eelnevast õppimisest oluliselt erinev, nõudes abstraktsemate põhimõtete või universaalsete oskuste kasutamist.

Teine tähtis aspekt on teadlik ülekanne, kus õppija mõistab ja otsustab teadlikult oma eelnevaid teadmisi uude konteksti rakendada. See erineb automaatsest ülekandest, kus oskuste rakendamine toimub peaaegu alateadlikult ja ilma otsese mõtlemiseta. Ülekandestrateegiate mõistmine aitab õpetajatel luua õppekeskkondi, mis soodustavad oskuste ja teadmiste tõhusat rakendamist erinevates situatsioonides. Samuti aitab see inimestel paremini mõista, kuidas nad ise õpivad ja oma kogemusi kasutavad.