Ülekandeseisundite

Ülekandeseisundite on mõiste, mida kasutatakse elektroonikas, side- ja arvutin­duse valdkonnas kirjeldamaks erinevaid seisundeid, milles ülekandmise mehhanism või ühendus võidakse operatsiooni käigus olla. Mõiste tuleneb sõnadest ülekande (transmission) ja seisund (state) ning -ite lõpuga kujutatakse mitmust ja omistatavust. Ülekandeseisundid hõlmavad nii andmete saatmist ja vastuvõtmist kui ka kontrolli ja vigade käsitlemist.

Tavapäraselt modelleeritakse ülekandeseisundid lõpliku olekute masinaga (finite-state machine), mis kirjeldab, millal ja kuidas ühendus liigub ühest olekust teise. Tüüpilised seisundid võivad olla: tühikäik/vaikus (idle), edastamine (transmitting), vastuvõtmine (receiving), läbirääkimised või käsitsed (negotiating/handshake), viga (error), paus (paused) ning lõpetatud olek (completed). Mõnel süsteemil lisanduvad eritingimused, näiteks oote- või tagasikutsumisstaatused (backoff).

Üleminekud seisundite vahel toimuvad sündmuste põhjal, näiteks andmete olemasolu, täis puffer, ajaületus, veedenavastus või kontrollsignaalid. Selline lähenemine aitab analüüsida ja disainida sideprotokolle, andmeedastusliideseid ja puhversiire ning selgitab, kuidas süsteem jõuab soovitud jõudluse ja usaldusväärsuse tasemetele.

Näited: UART-i serialliinil liigub süsteem vaikuse seisundist edastamisele, kui andmed on valmis ning pärast stop-biti jäetakse taas vaikuse olekusse. TCP ühenduste kontekstis vastavad erinevad olekud ühenduse elutsüklile (nt loendurid ja kinnitused). Sides ja traadita võrkudes kasutatakse sarnaseid seisundieelseid mehhanisme juhtimise ja kättesaadavuse tagamiseks.

Seotud mõisted hõlmavad finite-state masinad, vooluhaldust, veaparandust ja protokolle, nagu TCP/IP või UART-kommunikatsioon. Ülekandeseisundite mõistmine aitab parandada efektiivsust, energiaKulutust ja usaldusväärsust erinevates süsteemides.