Üldsõnastikke

Üldsõnastik on üldkasutatava keele sõnavara esindav sõnastik, mis püüab katta laia haardega sõnu ja nende põhivorme. Seda tüüpi sõnastikud keskenduvad standardse keele kasutusele, erinevalt erialastest, slängi- või kohalikest sõnastikest. Üldsõnastikke kasutatakse keele arengus ja keelekäsitluses ning need on tihti aluseks koolide ja keelekursuste leksika tarbimiseks.

Struktuur ja sisu: iga lemmaga kaasnevad tähenduste jaotused, sõnaliik, hääldus (IPA), inflektsioonivormid (kõik põhilised vormid), näidete laused, sünonüümid ja antonüümid; vajadusel etümoloogia ja kasutusnõuanded. Mõnel juhul lisatakse sagedusinfo ja kasutusmärksõnad.

Koostamine ja allikad: üldsõnastikud kogutakse ja kombineeritakse korpuste andmete, varasemate sõnastike ja standardiseeritud keeleallikatega. Toimetajad kontrollivad kvaliteeti, vastavust orthograafia reeglitele ja ajakohastatust. Digitaalsed versioonid võimaldavad lihtsat otsingut, morfoloogilist analüüsi ja integratsiooni teiste keeletehnoloogia tööriistadega.

Rakendused: keeleõpe, tekstitöötlus, õigekirja ja grammatika kontroll, morfoloogiline analüüs ning keeleressursside arendamine. Üldsõnastikke kasutatakse ka keeleuurimuses ja ressursina eestikeelsete rakenduste ning tööriistade arendamiseks.

Seosed ja väljakutsed: üldsõnastikud erinevad erialastest, kuid on aluseks standardkeele kirjeldamiseks; nende ajakohasus sõltub korpuste ja kogukonna panusest. Keele muutumine, uute sõnade lisandumine, släng ning mitteametlike vormide haldamine on pidevad väljakutsed.