Üldplaneeringut

Üldplaneeringut on omavalitsuse ruumilise arengu pikaajaline kavand, mis kirjeldab ruumilise arengu põhimõtted ja suunad ning moodustab raamistiku tulevase maa- ja elukeskkonna kujundamiseks. See näitab, kuhu ja kuidas maa kasutus ning ehitus võiks areneda, millised on olulised infrastruktuuri koridorid ning millised on kaitse- või looduskaitse alad. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on tagada koordineeritud, jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng, arvestades elanikkonna vajadusi, majandust ja keskkonda.

Sisu ja struktuur: Üldplaneeringu aluseks on maade kasutuse tsoonid (elamumaa, ärimaa, tööstus, põllumaa, mets, rohevõrgud) ning peamised transpordi- ja teenindus-infrastruktuuri koridorid. Lisaks nähakse planeeringus ette keskkonna- ja kultuuriväärtuste kaitse ning elanikkonnale vajalike teenuste piirkondlik jaotatus. Kui vaja, sisaldab see ka investeeringute ja rakendamise ajakava ning suuniseid võimalikule koostööle teiste omavalitsustega.

Menetlus ja jõustumine: Üldplaneering koostab vallavalitsus või linnavalitsus, see avalikustatakse ja kaasatakse huvigruppide ning riiklike asutuste arvamused. Pärast kinnitamist jõustab vallavolikogu või linnavolikogu planeeringu ning seejärel on see suunav alus detailplaneeringute koostamiseks ja ehituslubade taotlemiseks. Üldplaneering peab olema kooskõlas maakonnaplaneeringu ja teiste kõrgemate tasandite eesmärkidega.