Ühisomanik

Ühisomanik on isik, kellel on kinnisvara omandiõigus koos teiste omanikutega ja kelle omandi osa ei ole eraldatud konkreetse osa kaupa. Ühisomand tekib tavaliselt siis, kui kaks või rohkem isikut ostavad sama objekti või jagavad kinnistut, hoonet või maad ning omand liigub jagamatult kõigi kaasomanike vahel.

Õigused ja kohustused. Iga ühisomanik omab oma osa omandist ja on õigustatud kasutada kogu asja proportsionaalselt oma osaga. Ühisomandi hooldamise ja haldamisega seotud kulud jagatakse tavaliselt vastavalt kaasomanike osade suurusele. Olulised otsused, nagu kinnistu müümine, pantimine või suurremont, nõuavad kaasomanike enamuse või lepinguga sätestatud nõusolekut ning sageli kooskõlastamist kogu kaasomandiga.

Otsuste tegemine ja haldamine. Ühisomandi haldamiseks korraldatakse üldkoosolek, kus arutatakse ja hääletatakse olulised küsimused. Kui kaasomanikel tekib erimeelsus, kehtivad seaduse ja kaasomanikevahelise lepingu sätted ning vajadusel lahendab vaidluse kohus või vahekohtud. Ühisomanikul võib olla ka õigus müüa oma osa, kuid kaasomanikel on enne ostmist eesõigus.

Müük ja jaotamine. Ühisomanik on vaba oma osa üle andma kolmandale isikule, kuid kaasomanikud võivad selle osa osta enne teisi ostjaid. Kui jaotamine on vaja või soovitakse lõpuks eraldatud omandiõigused, võib toimuda eraldamine või jaotamine kohtu kaudu ning lõppkokkuvõttes saab vara anda igale omanikule tema osa ulatuses.

Seaduslik kontekst. Ühisomand ning kaasomandi õigused ja kohustused on reguleeritud Eesti tsiviilõiguses (Võlaõigusseadus) ning vajadusel täpsustavad kaasomanike lepingud ja kinnistuosanikke puudutavad reeglid.