Õppimiskünnis

Õppimiskünnis on kontsptsioon, mis kirjeldab õppeprotsessi eeltingimuste taset. See tähistab minimaalset taset eelneva teadmise, motivatsiooni ja kognitiivse võimekuse osas, mille juures uus materjal muutub omandatavaks ja õpe on tõhus.

Õppimiskünni taset mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas eelnevad teadmised ja valmisolek, töömälu koormus, tähelepanu, motivatsioon ning õppe sisu relevantsus. Keeleoskus, mõistmiskiirus ja metakognitiivne suutlikkus võivad samuti suurendada või alandada künnist. Õppetegevuste korraldus ja raskusaste ning kognitiivse koormuse juhtimine mängivad olulist rolli künnise mõjutamisel.

Hindamine ja dünaamika: Õppimiskünni hindamine toimub sageli eeltestide, diagnostiliste ülesannete või esialgsete sooritusproovide kaudu. See ei ole püsiv väärtus, vaid kontekstispetsiifiline ning võib sõltuda õpetuslikust keskkonnast ja toetusest. Õpetajad saavad künnist alandada, kasutades strateegiaid nagu eelneva teadmise aktiveerimine, kohandatud raskusega ülesanded ja juhendamise suurendamine, et õppeprotsess toimuks õppija lähedase arengutsooni raames.

Praktilised tagajärjed: Õppimiskünni mõistmine juhib õpetajate ja õppekujundajate töövõtteid. See hõlmab õppejärjestust, erinevate abi- ja juhendamisviiside rakendamist ning tagasiside pakkumist, et aidata õppijal jõuda järkjärgult keerukamate ülesannete juurde. Kontseptsioon sobib erinevates valdkondades, sealhulgas keeleõppes, matemaatikas ja kutsealases koolituses, ning rõhutab personiseeritud ja skaleeritud õpetust.