Õhuamplituudiga

Õhuamplituudiga viitab üldiselt helilaine või muu mehaanilise laine levikule õhus, kus õhumolekulid võnguvad oma tasakaaluasendist. See võnkumine põhjustab õhus rõhu ja tiheduse muutusi, mis levivad lainena. Amplituud kirjeldab nende võnkumiste maksimaalset kõrvalekallet tasakaaluasendist. Kõrge õhuamplituudiga tähendab suuremaid rõhu- ja tihedusmuutusi, mis omakorda väljendub tugevama helina või suurema vibratsioonina.

Heli puhul on õhuamplituud otseselt seotud helitugevusega. Suurem amplituud tähendab kõvemat heli, väiksem amplituud aga vaiksemat heli. Õhuamplituudi mõõdetakse tavaliselt paskalites (Pa) rõhuühikutes või detsibellides (dB) helitugevuse logaritmilises skaalal. Mehaaniliste lainete puhul, nagu näiteks seismilised lained, võib õhuamplituud viidata sellele, kuidas maakoore liikumine õhus mingit mõju avaldab, kuigi enamasti uuritakse neid otseselt maapinnas või muudes keskkondades.

Õhuamplituudiga võib esineda ka teistes aerodünaamilistes nähtustes, kus õhuvoolude või surve muutused on olulised. Näiteks tuule puhul võib teatud piirkonnas olla kõrgem õhuamplituudiga, mis viitab tugevamatele ja kiirematele õhuvooludele. Mõiste on seega laialdaselt kasutatav füüsikas ja inseneriteaduses, eriti akustika ja fluidomehaanika valdkondades.