Äänisignaalid

Äänisignaalid on akustiliste võnkeid esindav signaal, mis kujutab end elektrilist või digitaalset vormi, et seda analüüsida, salvestada või edastada. Äänisignaali moodustavad erinevate sageduste helivõnked, mis on tingitud helinõelte liikumisest või muudest füüsikalistest protsessidest. Näiteks inimhääle, muusika või looduse helid (nt vee voolamine või puuviljade varisev) on kõik ääni vormis, mis võib omakorda muunduda elektriliseks signaaliks mikrofonide abil.

Äänisignaali omadusi hinnatakse sageduspiirkonnas (hertsides), helivõimsuses (detsibellides) ja helipikkuses (sekundites). Signaal võib olla analoogne, mis tähendab, et selle helivõimekust muutub jätkuvalt aja jooksul, või digitaalne, kus helivõimekus jagatakse diskreetseteks väärtusteks. Digitaalsed äänisignaaled on tavaliselt salvestatud lossidena, mis sisaldavad helivõimekuse väärtusi kindlate intervallide (nt 44,1 kHz) järgi.

Äänisignaale kasutatakse laialdaselt telekommunikatsioonis, muusikas, filmis ja teistes meediaalades. Nende töötlemiseks kasutatakse erialast programmi- ja hardvares, näiteks helisalvestus- ja töötlusprogramme (nt Audacity, Adobe Audition) või spetsiaalseid helikardi (audio card) seadmeid. Äänisignaali kvaliteedi parandamiseks kasutatakse ka helitöötlusmeetodeid, nagu filtreerimine, kompressioon või echo lisamine.

Äänisignaali muundamine digitaalseks vormiks on oluline protsess, mis võimaldab helisignaali salvestada ja edastada ilma kvaliteedi kaotuse. Selleks kasutatakse ADU (analoog-digitaalmuundur) seadmeid, mis jagavad analoogsignaali väiksemaks diskreetseks vormiks. Digitaalne äänisignaali edastamine on tavaliselt efektiivsem ja turvalisem kui analoogsignaali edastamine, mistõttu on see üks olulisemaid tehnoloogiaid tänapäeva meedia- ja kommunikatsioonitehnikas.