võrkpall

Võrkpall on meeskonnamäng, mida mängitakse kahe vastassuunas asuva meeskonna vahel. Mängu eesmärk on viia pall vastase väljakule või sundida vastast palli tagasi mängima nii, et see langeb põrandale või vastane ei suuda seda korralikult tagasi mängida. Pall liigub üle võrgu ja mängus on rõhk ründe- ja vastureaktsioonide koostööl ning kiirusel.

Indoor-versioonis mängitakse siseväljakul, mis on 18 x 9 meetrit suur, ja võrgu kõrgus on 2,43 meetrit meeste ning 2,24 meetrit naiste jaoks. Iga meeskond koosneb kuuest mängijast põhilinnaga. Pall tohib puudutada iga meeskonna poolt kuni kolm korda järjest enne, kui see tuleb üle võrgu tagasi mängida; ükski mängija ei tohi palliga järele jõuda võrgu kohal vastu olles. Mäng jätkub rally-stiilis, st iga punkti realiseerimise järel algab uus löök.

Setid ja punktiarvestus: mobiilne punktisüsteem (rally scoring) tähendab, et iga pall on punkt, olenemata servivõitjast. Setid kolm või viie seti mängus võidakse võita 25 punktiga (va viies sett, mis on 15 punktiga) kahepunktise eriga. Pärast iga võitu võivad mängijad rotatsioonis edasi liikuda, ning on eraldi rollid, näiteks libero, kes on kaitsemängija, kannab erivärvi vest ja asendab tavapäraseid tagumisi mängijaid.

Ajalugu ja korraldus: Võrkpall sündis 1895. aastal Ameerika Ühendriikides William G. Morgani leiutisel YMCA-s ning esialgu nimetati mängu „volleyball“. Mäng levis üle maailma ning 1964. aasta Tokyos toimunud olümpiamängudel võeti sanitiseeritud versioon vastu olümpemänguna. Rahvusvaheline spordiorganisatsioon on FIVB (Fédération Internationale de Volleyball), mis korraldab rahvusvahelisi konkursse ja standardiseerib mängureegleid. Lisaks sisemängule on oluline variatsioon beache volleyball, mis mängitakse liivarajal.

Eesti kontekst: Eesti Võrkpalliliit korraldab riiklikke liigivõistlusi ning arendab noorte ja täiskasvanute võrkpalli. Võrkpall on Eestis populaarne spordiala koolide, klubide ja rahvusvaheliste võistluste kaudu ning tegutsetakse aktiivselt noorte talentide arendamiseks.