võimugrupid

Võimugrupp on grupp, mille peamine eesmärk on võimu realiseerimine ja säilitamine poliitilises või organisatsioonilises kontekstis. Sellised rühmitused võivad olla formaalsed või informalsed ning nende liikmed jagavad ühiseid huve, positsioone või soovi mõjutada otsustusprotsesse.

Võimugruppide moodustumine tuleneb konkurentsist ressursside, prestiiži või mõjutusvõimu üle. Need võivad tekkida parteide sees, koalitsioonides, ametkondades või era- ja avaliku sektori vahelises koostöös. Gruppide liikmed võivad olla seotud kindlate institutsioonide või sotsiaalvõrgustike kaudu.

Toimemehhanismid: nad mõjutavad personaliotsuseid, eelarvejaotust, seadusandlike eelnõude prioritiseerimist ning avalikkuse ettekujutust. Kasutatavad vahendid on ametikohtade jagamine, ressurside jaotamine, koalitsioonide ja eelarvete kokkulepped, infotundide või meediatõuke mõju ning vahel varjatud kokkulepped ja patronaaž.

Mõju: Võimugruppidel võib olla positiivne mõju koordinatsioonile ja otsuste kiirendamisele, kuid need rühmitused võivad suurendada erapoolikust, vähendada läbipaistvust ja suurendada subjektiivset mõju ning demokraatlike mehhanismide toimimist piirata. Seetõttu on institutsioonide läbipaistvus ja kontrollid olulised.

Seosed ja mõisted: võimugruppide nähtus sarnaneb fraktsioonidele parteides, bürokraatlikele klikkidele ja lobigrupile. Erineva riigikorra puhul võivad nende vormid ja mõju ulatus oluliselt erineda. Vaata ka fraktsioon, lobism, patroonaaž, poliitiline kultuur.