väärtpaberistuse

Väärtpaberistamine, tuntud ka kui sekuriteerimine, on finantstehing, mille käigus reaalsed või immateriaalsed varad, mis tavaliselt ei ole lihtsalt kaubeldavad, muudetakse kaubeldavateks väärtpaberiteks. Need uued väärtpaberid, mida nimetatakse ka struktureeritud finantstoodeteks, realiseeritakse tavaliselt emiteeriva üksuse poolt, mis ostab või omab varasid, mida hakatakse väärtpaberistama. Enamasti on need varad laenud, näiteks hüpoteeklaenud või autolaenud, kuid see võib hõlmata ka muid varaklasse, nagu liisingulepingud või rendimaksed.

Protsessi käigus luuakse uus juriidiline isik, nn eriotstarbeline üksus (SPV), mis omandab väärtpaberistatavad varad. Seejärel väljastab SPV erineva riskitasemega väärtpabereid, mille tulu on seotud SPV-le üle antud varade rahavoogudega. Investorid ostavad neid väärtpabereid ja saavad seega kaudse osaluse algsetes varades. Väärtpaberistamine võimaldab algsetel varahoidjatel, näiteks pankadel, vabastada kapitali, mida saab kasutada uute laenude andmiseks või muudeks tegevusteks, ning samal ajal vähendada oma bilansiväliseid riske.

Väärtpaberistamise eelised hõlmavad likviidsuse suurendamist, riskide hajutamist ja juurdepääsu laiema kapitalituru rahastamisele. Kuid see võib olla ka keeruline protsess, mis nõuab hoolikat struktureerimist ja reguleerimist, et tagada investorite kaitse ja finantssüsteemi stabiilsus. Väärtpaberistamisest on saanud oluline osa globaalsetest finantsturgudest.