värvitundlikkuse

Värvitundlikkus, tuntud ka kui värvipimedus või värvinägemishäire, on seisund, mis mõjutab isiku võimet eristada teatud värve. Kõige sagedamini esineb see meespõlvkonnal, olles geneetiliselt päritav.

Enamlevinud värvipimeduse vormid hõlmavad punase ja rohelise värvipimedust, kus isik ei suuda eristada punaseid ja rohelisi toone. Vähem levinud on sinise ja kollase värvipimedus. Täielik värvipimedus, kus isik näeb maailma ainult must-valgelt, on väga haruldane.

Värvipimedus tuleneb silma võrkkestas olevatest kolvidest, mis vastutavad värvide tajumise eest. Kui üks või mitu nende kolvide tüüpi ei tööta korralikult või puudub, tekib värvipimedus. Enamikul juhtudel on see kaasasündinud, kuid harva võib see tekkida ka silmahaiguste, traumade või teatud ravimite kasutamise tagajärjel.

Diagnoosimine toimub tavaliselt spetsiaalsete värvitestide abil, millest tuntuim on Ishihara test. Kuigi värvipimedust pole võimalik täielikult välja ravida, on olemas spetsiaalsed prillid ja kontaktläätsed, mis võivad aidata mõningatel juhtudel värvide eristamist parandada. Mõistmine ja kohanemine on olulised, et elu värvipimedusega oleks võimalikult mugav.