välikoodina

Välikoodina on kompilaatori vaheline esitus, mis esindab programmi käitumist abstraktsemalt kui lähtekood ning vähem masinakoordiga seotud kui lõpp-töötlus. Välikoodi eesmärk on eraldada lähtekeele süntees ja semantiline analüüs koodigeneratsioonist ning optimeerimisest, võimaldades masin- ja arhitektuurispetsiifilistele nišitöödele keskendumise eraldi. Tänu välikoodina pindile on lihtsam rakendada platvormi-agnostilisi optimeerimisi ning hõlbustada koodi ülekandmist erinevatele sihtmasinetele.

Välikoodina võib esineda erinevates vormides. Üks levinud vorm on kolmeteraa kood (three-address code), kus iga tehe kasutab kuni kolme operanti, näiteks t1 = b * c; t2 = a + t1; x = t2. Teine mõistlik esitus on kvadruulid (quadruples), mille kujul on operatsioon, arg1, arg2 ja tulemus. Paljud kaasaegsed kompilaatorid kasutavad lisaks SSA-vormi (Static Single Assignment) optimeerimise lihtsustamiseks.

Genereerimine ja kasutus: Välikood sünteesitakse peamiselt kompilaatori eesnõustuses semantilise analüüsi käigus ja teisendatakse seejärel backendi koodigeneratsiooniks konkreetseks arhitektuuriks. IR-i peal teostatakse nii lokaalsed kui globaalsed optimeerimised, nagu konstantide kokkuvõtmine, suremine, kopeerimise edasikandumine ja andmestruktuuride lihtsustamine.

Eelised ja piirangud: Välikoodina suurendab portatiivsust ja arenduse paindlikkust, võimaldades optimeerimisi ja koodi genereerimist mitmele sihtmasinale ühelt IR-ilt. Piirangud tulenevad IR-i kavandusest: see peab tasakaalustama lihtsuse ja väljundit mõjutavate analüüside suutlikkuse ning lisakoodide või teisenduste vajaduse.