väikeimmunisus

Väikeimmunisus on termin, mida ei leidu laialdaselt kinnitatud meditsiinilistes käsiraamatutes. See võib olla kõnekeelne või tõlkel põhinev mõiste, mis kirjeldab immuunsüsteemi väiksemat, nõrgemat või piiratud immuunvastust. Selline kasutus viitab tavaliselt üldisele immuunsüsteemi tasemele, mis ei pruugi vastata täiskasvanutel tavapärastele normidele. Täpsemad ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud mõisted oleksid immunpuudulikkus, immuunvastuse langus või immuunsüsteemi ebaküpsus.

Võimalikud tähendused hõlmavad järgmist: immunpuudulikkus ehk väike immuunvõimekuse langus, mis suurendab infektsioonide ohtu; kohalik või limaskestade immuunvastus, kus teatud kuded reageerivad nõrgemalt kui teised; varajases elus immuunsüsteemi ebaküpsus, mille tõttu vastus võib tunduda „väike“ võrreldes täiskasvanute omaga. Väikeimmunisus võib tekkida nii geneetiliste kui omandatud tegurite koosmõjul.

Diagnoos toimub kliinilise pildi ja korduvate infektsioonide anamnese põhjal ning laboratoorsete testide abil, sealhulgas immunoglobuliinide tasemete, lümfotsüütide alamrühmade ja funktsionaalsete immuunteste hindamine. Ravi ja juhtimine sõltuvad põhjusest ning võib hõlmata infektsioonide ennetust, asendusravi või immuunsüsteemi talitlust turgutavaid strateegiaid ning vajadusel eritoitlust ja vaktsineerimisnõuandeid vastavalt olukorrale.

Väikeimmunisus ei ole standardiseeritud diagnoos ega eraldi haigus, vaid kirjeldusplaan, mida suuremal määral asendavad kinnitatud mõisted. See võib peegeldada nii immuunfunktsiooni üldist langust kui konkreetsete immuunsüsteemi osade piiratud võimekust ning nõuab sageli meditsiinilist hindamist.