vormindusvõtteid

Vormindusvõtted on meetodid, millega muudetakse materjali kuju, suurus või struktuur. Need hõlmavad mehaanilisi, termilisi ja valamisprotsesse ning neid rakendatakse peamiselt metallide, plastide ja keramiika tootmises. Vormindus võimaldab toota erinevaid kujundeid ja suurusi ning on keskne osa tootmisprotsessidest, alates väikestest komponentidest kuni suuremahuliste konstruktsioonideni. Töö käigus arvestatakse materjali omadusi, tööriistade kättesaadavust ning energia ja jäätmete vähendamist.

Kõige levinumad vormindusvõtted jagunevad kolme kategooriasse: mehaaniline vormimine, termiline vormimine ja valamine. Mehaaniline vormimine hõlmab materjali kuju muutmist surve või tööriistade abil ning sisaldab näiteks vajutamist (pressimine), voltimist ja valtsimist; ekstrusioon on selle jaoks sageli kasutatav meetod, kus materjal surutakse läbi vormiava. Termiline vormimine tähendab materjali kuumutamist ja vormimist kuumuse abil; plastide puhul on see väga levinud, ning mõnel juhul kasutatakse seda ka metallide puhul. Valamine kasutab sulatatud materjali voolamist vormi ja selle jahtumist soovitud kujuga.

Vormindusvõtete mõju toodete omadustele on suur: täpsus, pinnakvaliteet ja struktuurne tugevus sõltuvad valitud meetodist ning materjalist. Tollimisel ja tootmises on oluline energiasääst ning jäätmete vähendamine, mis mõjutab keskkonnamõjusid ja kulusid.