voolutõrged

Voolutõrged, tuntud ka füsidena või litetõrgendina, on elektroonilised kaitsesüsteemid, mis kaitsevad elektrisüsteemi ülekoormuse ja lühjaksel. Need seadmed toimivad, lukkudes ja katkestades elektrivoolu, kui vooluamplitude ületab eelmääratud kriitilist piirangut. Voolutõrge saab seada tavaliselt vaheühikuks vooluringis, muutes selle kohanduvaks konkreetsele seadme või süsteemile.

Voolutõrged saab jagada peamiselt kaheks tüübiks: sulavõtjaline (sulavõtjad) ja müridi lubuvõtjad. Sulavõtjad lühivad kokku kiiresti, kui vooluamplitu ületatakse, ning nõuavad pärast kasutamist asendamist. Müridi lubuvõtjad võimaldavad sujuvat taastamist, kuna need avanevad hingeel detšentil pahaste pinge- ja voolu kõikudes, vältides seeläbi raviga üksusastmed. Müridi tüüpi vastab üha tihedale nõuetele kõrgetele tehnilistele ja tööstustehnoloogilistele kasutusaladele, kus on oluline, et süsteem toimiks iseenesest taastuv.

Võta kasutus laienes 20. sajandi alguses ja tõi kaasa elektrisüsteemide turvalisem ja usaldusväärsem toimimine. Eriti tähtis muutus tekitas elektrivõrgustiku üldistatud standardiseerimine, mis hõlmas nii sõlmiti elektrirealist, tuntud kui IEC/CISPR 903, standardid. Need standardid reguleerivad voolutõrgede konfiguratsiooni, ehitusmaterjale ja testmissüsteeme, tagades ühtsustuse kogu maailmas.

Üldiselt on voolutõrged hädavajalik element kaasaegsest elektritehnoloogia, olles üheks kõige lihtsamaks, kuid samas tõhusamaks kaitsevahendiks. Hästi valitud ja hooldatud voolutõrge tagab nii tehisvarade iseseisva töökindluse kui ka pupustõrje varu.