voolutransformaatorid

Voolutransformaatorid on elektriahelite seadmed, mis muudavad voolu väärtusi (pinge, voolu ja sagedust) ilma mehaanilise kontaktiga. Nad on üks olulisemaid komponente elektriseadmetes, nagu elektrivõrkudes, elektronikas ja muudes tehnoloogias.

Voolutransformaatorid põhinevad elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel, mis avastas Michael Faraday 19. sajandi keskpaigas. Transformaator koosneb kahest või enamast kääritest, mis on ühendatud ühise raudjäämega. Üheks kääriks (primäärkääriks) sissejuhatatud vool loob magnetvälja, mis induktsiooni teel tekitab voolu teises kääris (sekundaarkääris). Transformaatori tööpõhimõte võimaldab muuta voolu pinget ja suunda ilma, et voolu sagedus muutu.

Transformaatorid jagunevad peamiselt kaheks peamiseks liigiks: pinget tõstvateks (tõusetransformaatorid) ja pinget madaldavateks (madaldustransformaatorid). Tõusetransformaatorid kasutatakse näiteks elektrivõrgu pinge tõstmiseks kõrgepingelises transpordivõrgus, et vähendada kaotusi. Madaldustransformaatorid aga on levinud koduses elektrivõrgus, et madaldada pinget turvalikuks tasemele.

Voolutransformaatorid on olulised ka eritehnoloogias, näiteks elektronikas, kus kasutatakse kõrgsageduslikke transformaatoreid (inglise keeles *RF transformers*) signaalide edastamiseks ja muundamiseks. Nad on ka olulised alternatiivsete energialähtega seotud seadmetes, näiteks tuule- ja päikeseenergiasüsteemides, kus pinge muundamine on vajalik optimaalse edastamise ja salvestamise jaoks.

Transformaatorid on väga efektiivsed, sest nende tööpõhimõte ei sisalda liikuvaid osi, mis võiksid põhjustada mehaanilisi kaotusi. See tagab nende kõrge töökindluse ja pika eluea.