vitrifikatsiooni
Vitrifikatsioon on protsess, mille käigus vedel või sulanud materjal jahtub kiiresti ja saavutab klaasjaks amorfse oleku, kus kristalle ei teki. Tulemuseks on läbipaistva või poolläbipaistva, klaasitaolise tahke aine. Vitrifikatsiooni käsitletakse nii materjaliteaduses kui ka bioloogias ning selle tulemus oleneb jahutuse kiirusest ja koostisest.
Materjalitehnikas ja jäätmete ohutul käsitlemisel kasutatakse vitrifikatsiooni, et immobiliseerida raskmetalle ja radionuklide. Sulanud jäätmed segatakse klaasivormile
Kriopreservatsioonis, bioloogias, rakendatakse vitrifikatsiooni rakkude või embrüote säilitamiseks. Protsess eeldab kõrgemaid krüokaitsvaid aineid ja väga kiiret
Looduses võib vitrifikatsioon ilmneda kui looduslik klaas, näiteks obsidiaan, mis tekib lava kiirel jahtumisel ja vedela
Kokkuvõttes on vitrifikatsioon klaasjaks muutumise kiiruse ning kristallide välistamise protsess, millel on laialdased rakendused materjaliteadusest kuni