viimistlusprotsess

Viimistlusprotsess on pindade töötlemise kogum, mille eesmärk on muuta materjali välimust, suurendada selle vastupidavust ning parandada hooldatavust. Protsessi käigus kantakse või manustatakse kaitsvad, esteetilised või funktsionaalsed kihid erinevatele materjalidele, näiteks puidule, metallile, plastikule ja betoonile.

Ettevalmistus on oluline esimene samm: pind puhastatakse, eemaldatakse mustus ning kõrvaldavad defektid; pind lihvitakse siledaks; vajadusel teostatakse kruntimine või aluskiht. Seejärel kantakse pealispind, mis võib olla lakk, värv, õli või vaha. Pärast pealekandmist järgneb kuivamine või kõvenemine ning lõplik kontroll.

Peamised viimistlusviisid sõltuvalt materjalist: puidul on levinud lakkimine ja õlikihtide kasutamine ning vajadusel poleerimine; metallile kasutatakse lakkimist, pulberkatmist või korrosioonivastaseid kihte; plast- ja betoonpindadele sobivad värvid, lakid, epoksi- või polümeerkatteid. Viimistlusvalik sõltub soovitud ilme, mehhaanilise koormuse ja keskkonnast tulenevate nõuete järgi.

Kvaliteedi tagamine ja keskkonnatingimused: viimistlusprotsessi kvaliteedikontroll hõlmab ühtlase kattekihi kontrolli, defektide tuvastamist ning pinna tasasuse hindamist. Keskkonna- ja tööohutus on olulised, sealhulgas VOC- emissioonide vähendamine, õhuvahetus ning jäätmete korrektne käitlemine.

Rakendused: viimistlust kasutatakse laialdaselt mööbli-, ehitus-, autotööstuses, laevanduses ja käsitöös.