viidamisviisid

Viidamisviisid on standardiseeritud reeglistik, mida kasutatakse allikate viitamiseks ja kirjanduse loetlemiseks akadeemilises kirjutises. Nende eesmärk on võimaldada lugejal allikad kiiresti leida, hallata autorluse eest vastutust ning vältida plagiaati. Viidamisviisid hõlmavad teksti sees viiteid, jaluse- või lõpuviiteid ning lõppbibliograafiat või viidete nimekat loetelu, kus on kirjas vajalikud andmed (autor, aastaarv, pealkiri, väljaanne, väljaandja, leheküljed, DOI või URL).

Kõige levinumad vormid on autonetsuslikud ja nõuavad erinevaid viitamisreegleid. Tekstis viidatakse tavaliselt autorinime ja aastaarvuga (autor-aasta süsteem), mida järgneb lõpus bibliograafia või viidete loetelu. Selline süsteem on levinud nii APA kui Harvard stiilides. Teine peamine kategooria on numbriline süsteem (nt Vancouver, IEEE), kus viited teksti sees esitatakse numbritena ja loetelu on järjestatud vastavalt nende märkmete järjekorrale. Kolmandaks on jalus- või notes-bibliography süsteem (nt Chicago stiil), mis kasutab jalus viiteid ja annab täisviited kirjetena lõpus.

Eesti akadeemilises praktikas kasutatakse sageli rahvusvahelisi stiile, kuid ülikoolid võivad määrata konkreetseid juhiseid. Viidete haldamiseks kasutatakse sageli viidete haldamise tarkvara (nt EndNote, Zotero, Mendeley), mis aitab tagada järjepidevuse stylis ja otseviitmise. Oluline on valida sobiv stiil ja rakendada seda järjepidevalt kogu töös.