versioonimist

Versioonimist ehk versioonihaldus on protsess ja süsteem, mille abil luuakse ja hallatakse dokumentide või tarkvarakoodi muutuste ajalugu. See võimaldab jälgida, millal ja kes muudatusi tegi, võrrelda eri olekuid ning vajadusel taastada varasema versiooni. Versioonimine hõlmab palju erinevaid põhimõtteid, sealhulgas versiooninumbri kasutamist, harude (branches) loomist ning märgistuste (tags) rakendamist, mis tähistavad olulisi või lõppversioone.

Peamised mõisted ja kontseptsioonid hõlmavad vote: versioon kui konkreetne olek projektist, versiooninumber, haru, märgis ning muutuste kogum, mida nimetatakse tavaliselt kinnitusteks või kommititeks. Harud võimaldavad sõltumatult arendada erinevaid funktsioone, testida uusi ideid ja hiljem need üheks tervikuks integreerida. Märgistused tähistavad tähtsaid või stabiilseid versioone, mida võib kasutada vabastuste või API-de muutuste märkimiseks.

Tööriistad ja lähenemisviisid: versioonihaldussüsteeme on kahte peamist tüüpi—hajutatud ( DVCS ) ja keskne (centralized) mudel. Kõige laiemalt kasutatav on hajutatud Git, kuid populaarsed on ka Subversion (SVN) ja Mercurial. Tööriistad võimaldavad ajastada muudatusi, kontrollida konflikte, võrrelda olekuid ja korrastada koostöö.

Semantiline versioonimine (Semantic Versioning, SemVer) on laialt levin standard, mis kasutab kolme numbrit: major, minor ja patch (nt 2.5.1). See annab reeglid, kuidas API muutused ja uued funktsioonid versiooninumberitesse peegeldada: suurendamine major tähistab katkestavat muutust, minor lisab tagasiühilduvaid funktsioone ja patch parandab vigu ilma funktsionaalsust murdmata.

Kasutusvaldkonnad ja eelised: versioonimist rakendatakse tarkvara arenduses, dokumentide ja andmete halduses ning mitmesugustes koostööprotsessides. Eelised hõlmavad paremat jälgitavust, jätkusuutlikku koostööd ja võimalust igal ajal tagasi põrgatada varasemaid olekusid; piirangutena võivad tekkida õppimiskõver ja töövoo keerukus.