versioonimine

Versioonimine on protsess, mille käigus salvestatakse ja jälgitakse digitaalsete failide ja projektide muutusi ajalises järjestuses. Iga muudatus kogub kaasa metaandmed, nagu autor, kuupäev ja kirjeldus, ning varasem versioonid on vajadusel taastatavad. Versioonimist kasutatakse laialdaselt tarkvaraarenduses, dokumentatsioonis, andmehalduses ja sisuhalduses, et mõista muutuste konteksti ja tagada töö järjepidevus.

Peamised ideed on muutuste ajalugu, koostöövood ja kontroll. Iga salvestus nimetatakse sageli commitiks, mis sisaldab kirjelduse ja autori andmeid. Tööd jagatakse sageli eraldi harudel (branching), mis hiljem ühendatakse (merge) üheks lõppversiooniks. Märgised (tags) tähistavad olulisi väljalaskepunkte või versiooninumbreid.

Versioonikontrollisüsteemid võivad olla keskse hoidla mudelid (nt Subversion) või hajutatud mudelid (nt Git, Mercurial). Need võimaldavad mitme inimese koostööd, konfliktide lahendamist ja ajaloo säilitamist. Harud võimaldavad parallelset arendust ning märgistused kindlustavad ühtse väljalaske identifikaatori.

Versioonide eksponeerimise tavalised vormid on semantiline versioonimine (SemVer) ja kuupäevapõhine versioonimine. SemVer kasutab kujundit major.minor.patch, näiteks 2.5.13. Suured versioonimuutused (major) võivad muuta API-d, väiksed (minor) lisavad tagasiühilduvalt uut funktsioone ning parandused (patch) lahendavad vigu. Pre-release ja metadata tähised võivad näidata varajast väljalaset või täiendavat teavet. Mõnel korral kasutatakse kuupäevapõhist vormi, nt 2024-11-03, mis peegeldab täpset väljalaskepäeva.

Kasu hõlmab jälgitavust, taastatavust, riskide vähendamist ja koostöö sujuvamaks muutmist. Versioonimine võimaldab kiiret vea tagasiulatumist, muudatuste konteksti mõistmist ning kvaliteedi- ja kooskõla tagamist ajaloolistes ja jätkusuutlikes projektides.