vererõhuprobleeme

Vererõhuprobleemid, tuntud ka kui hüpertensioon või kõrge vererõhk, on seisund, kus arterite seintele avaldatav rõhk on püsivalt liiga kõrge. See võib kahjustada veresooni ja suurendada südamehaiguste, insuldi ja neeruprobleemide riski. Vererõhku mõõdetakse kahes arvus: süstoolne rõhk (kui süda tõmbub kokku) ja diastoolne rõhk (kui süda lõdvestub). Tavaliseks peetakse vererõhku, mis on alla 120/80 mmHg. Kõrgeks vererõhuks loetakse tavaliselt vererõhku, mis on püsivalt 140/90 mmHg või kõrgem.

Vererõhuprobleemidel võib olla mitmeid põhjusi, sealhulgas vanus, geneetiline eelsoodumus, ülekaal, ebapiisav füüsiline aktiivsus, ebatervislik toitumine (eriti kõrge soolasisaldus), suitsetamine, liigne alkoholitarbimine ja krooniline stress. Mõned meditsiinilised seisundid, nagu neeruhaigused või kilpnäärme talitlushäired, võivad samuti põhjustada kõrget vererõhku.

Sümptomid võivad olla vähesed või puududa, mistõttu on regulaarsed kontrollid olulised. Mõnel juhul võivad ilmneda peavalud, pearinglus, hingeldus, ninaverejooksud või nägemishäired. Vererõhuprobleemide diagnoosimine toimub mitme mõõtmise põhjal. Ravi hõlmab elustiili muutusi, nagu tervislikum toitumine, regulaarne treening, kaalulangus, suitsetamisest loobumine ja alkoholitarbimise piiramine. Vajadusel määratakse ka vererõhku alandavaid ravimeid. Kontrollimatu kõrge vererõhk võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.