vedelikurõhu

Vedelikurõhk, tuntud ka kui hüdrostaatiline rõhk, on vedelikus olevate osakeste kaalust tingitud surve. See rõhk sõltub vedeliku tihedusest ja sügavusest, milles mõõtmine toimub. Mida suurem on vedeliku tihedus ja sügavus, seda suurem on ka vedelikurõhk. Valem vedelikurõhu arvutamiseks on P = ρgh, kus P on rõhk, ρ (rho) on vedeliku tihedus, g on gravitatsiooniline kiirendus ja h on sügavus.

Vedelikurõhk on igas punktis vedelikus ühesugune sõltumata anuma kujust. See tähendab, et sama sügavuse korral on vedelikurõhk sama nii kitsas toruses kui ka laias anumas. Vedelikurõhku kasutatakse mitmesugustes rakendustes, näiteks veevarustussüsteemides, hüdroelektrijaamades ja sukeldumistehnikas. Sukeldujad peavad arvestama suureneva vedelikurõhuga sügavuse suurenedes, kuna see võib mõjutada nende keha ja varustust.

Lisaks hüdrostaatilisele rõhule on olemas ka hüdro*dünaamiline* rõhk, mis tekib vedeliku liikumisel. Liikuv vedelik avaldab samuti survet anumale ja teistele objektidele, kuid see sõltub ka vedeliku kiirusest. Pascalsi seadus kirjeldab, kuidas vedelikurõhk kandub edasi vedelikus. Seadus ütleb, et vedelikus avaldatud rõhk kandub edasi ühtlaselt kõikides suundades.