vastandlikkus

Vastandlikkus on mõiste, mis kirjeldab kahe või enama nähtuse või märgi vahelisi vastandusi või kontraste. Sõna on tuletatud keelest vastand- ja -likkus, tähistades kvaliteeti või olekut, mis erineb teisele nähtusele iseloomulikust.

Vastandlikkust nähakse erinevates valdkondades. Keele- ja semantikas kasutatakse seda peamiselt kui vastandussuhte või antonüümide tähistajat: sõnad võivad olla vastandlikud (näiteks päev–öö, suur–väike). Samas on vastandlikkus kontekstispetsiifiline ning kuulub semantiliste kategooriate hulka, mida kirjanduses või retoorikas kontrasti loomiseks kasutatakse.

Filosofias ja loogikas käsitletakse vastandlikkust tihti kui vastandvormi või vastandvaatega kontseptsiooni. See võib olla osa argumento­sioonist või dialektikast, kus vastandite võrdlemise kaudu tekib selgus.

Kirjanduses ja kunstis on vastandlikkus levinud vahend tegelaste, teemade või maailmade erinevuste esiletõstmiseks. See aitab luua narratiivset pinget, rõhutada arengulisi või moraalseid järeldusi ning tugevdada lugeja või vaataja tajumist.

Vastandlikkus võib olla eri tüüpi: täielik vastand või graduaalne vastandus, kus kahe nähtuse vahel on kontinuaal. Näited: päev–öö, hea–halb, täis–tühi.