varundussüsteemide

Varundussüsteemide eesmärk on andmete varundamine ning taastamine pärast kahju, rikke või kaotuse tekkimist. Need mehhanismid aitavad vähendada andmekadu, kiirendada taastumist ja tagada töö jätkumine kriitilistes olukordades.

Kõige laialdasem põhimõte on 3-2-1 reegel: kolm koopiat, kaks eraldi salvestusmediat ja üks koopia off-site või isoleeritult. See suurendab taastatavust ja vähendab samaaegse rikkega seotud kaotust.

Varundussüsteeme jagatakse sageli kolme tüüpi: kohalikud varundused paiknevad samas asukohas, off-site varundused asuvad teises füüsilises asukohas ning pilvepõhised varundused kasutavad kaugle, sageli kolmanda osapoole teenust. Varundusi ehitatakse erinevate ajakava- ja valikutega, sealhulgas täisvarundus, diferentsiaalvarundus ja järk-järguline (incremental) varundus.

Täisvarundus kopeerib kogu andmestiku; diferentsiaalvarundus salvestab muudatused viimase täisvarunduse järel; järk-järguline varundus lisab ainult muutunud andmed alates viimatisest varundusest. Üldine valik sõltub taastamisaegadest, ruumist ja kuludest.

Taastamise jaoks on olulised RTO ehk taastamisajaarv ja RPO ehk andmete kaotamise tolerants. Nende väärtused tuleb määratleda, testida ja regulaarselt kontrollida, et taastamine toimuks ootuspäraselt ning terviklikkust kontrollitakse kontrollide ja taastetestidega.

Turvalisus on varunduste jaoks kriitiline: kasutatakse krüptimist ning ranget ligipääsukontrolli, mõnel juhul immutability ja vajadusel õhuühenduse eraldamist (air gap), et vähendada rünnakute mõju.

Haldus hõlmab ajakava, säilituspoliitika, versioonihaldus, audit ja dokumentatsioon, et varundus oleks järjepidev, jälgitav ja taastatav.