valimisseadused

Valimisseadused on valimiste korraldamist ja osalemist reguleeriv õigusraamistik. Need määratlevad, kes on valijad ja kandidaadid, kuidas hääletatakse ning kuidas valimiste tulemused arvutatakse ja kinnitatakse. Valimisseadused hõlmavad valimiskorra põhiprintsiipe, vanus- ning kodakondsus- või elukohast tulenevad nõuded ning erinevate valimisvormide (riigikogu, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimised) erisused. Seadused sätestavad ka nimekirjade koostamise alused ning hääletuskohtade ja jaoskondade korralduse.

Kandidaatide õigused ja piirangud, kampaaniate rahastamine, kulude arvestus ja teabe avalikkusele kättesaadavus on samuti olulised komponendid. Valimisseadused käsitlevad ka avalikku teabeteenust ja meediat valimiste ajal ning piiranguid kampaania tegevustele. Oluline on tagada võrdne võimalus kõigile osapooltele ning hääletuse salajasus, turvalisus ja korruptsioonivastased meetmed.

Valimiste läbiviimist korraldavad ja järelevalvet teevad vastavad riiklikud või kohaliku tasandi valimiskomisjonid ning kohtud, mille ülesanne on tagada seaduste järgimine, lahendada vaidlused ja karistada rikkumisi. Seaduste muutmine toimub parlamendi menetluse kaudu ning vajadusel referendumi või muude reformide teel, et reageerida poliitilistele või sotsiaalsetele muutustele.