valideerimisreegleid

Valideerimisreegleid on kogum tingimust ja kontrollimeetodeid, mis määravad, kuidas andmeid ja sisendeid kontrollitakse, et tagada nende õigsus, järjepidevus ja vastavus kehtivatele nõuetele. Neid reegleid rakendatakse erinevates kontekstides: andmebaasides, veebivormidel, API-del ja tarkvararakendustes. Valideerimise eesmärk on vältida vigaseid või mittetäielikke andmeid, parandada andmete kvaliteeti, ennetada turvariskide tekkimist ja tagada süsteemide usaldusväärne toimimine.

Valideerimisreegleid saab rakendada erinevatel tasanditel: kontrolli tüübid (andmetüüp, vahemik, muster või formaat), kohustuslikud väljad, piirangud nagu unikaalsus või sõltuvus teistest väljade väärtustest. Näiteks veebivormis võib reegel nõuda e-posti formaati, kuupäeva vahemikku või täidetud kontaktvälju. Andmebaasis kasutatakse reegleid järelevalveks, näiteks NOT NULL, CHECK, UNIQUE. Reeglid võivad olla eraldatud koodist või konfiguratsioonist ning neid rakendatakse nii kliendi- kui ka serveripoolses kontrollis; kliendi kontroll on kasutuskogemuse jaoks, kuid serveripoolne valideerimine on kriitiline turvalisuse tõttu.

Arendamisel on soovitatav teha valideerimisreeglid selgelt dokumenteeritud, kergesti taasesitatavad ja taaskasutatavad; sageli kasutavad arendajad eraldi valideerimisteeke või raamistikku ning lisavad teste, et tagada reeglite järjepidevus läbi süsteemi.