valguskiirguse

Valguskiirgus on elektromagnetilise kiirguse osa, mida inimene nägemisorganite kaudu tajub. See on nähtava valguse spekter, mille lainepikkus on umbes 380–750 nanomeetrit. Erinevad lainepikkused vastavad erinevatele värvidele alates violetsest kuni punaseni. Inimene näeb valguse erinevuse kui erinevaid toone ja küllusespektrit, mida saab eraldada näiteks prismaga.

Valguskiirgus tekib tihti päikesevalgusest või kunstlikest allikatest, nagu LED-id, fluoresents- ja laseriallikaid. See kiirgus levib ruumis laineidena ja liigub sagedusega c (valguse kiirus vaakumis). Kui valgus puutub kokku ainaga, võib see peegelduda, murduda või neeldu. Missugused omadused registreeritakse, sõltub materjali optilistest omadustest ning valguse lainepikkusest.

Seoses materjalidega on valguskiirgusel suur tähtsus nägemise, valgustuse ja optilise tehnika jaoks. Nähtav valgus on aluseks pildistamisele ja visuaalsele teavitusele; see võimaldab siirdeid ja värvuste eristamist. See hõlmab ka tehnoloogiaid nagu fotokaamerad, ekraanid, valgusdioodid ja kiudoptiline side, kus nähtav valgus on olulisel kohal.

Tervise ja ohutuse kontekstis tuleb tähele panna, et väga hele või pikaajaliselt kuluva valguse mõju võib põhjustada silmade koormust või ebamugavust. Üldiselt on normaalne nähtav valgus ohutu, kuid vajalik on sobiv valgustuse tase ning vajadusel päikesekaitse ja ekraanide kasutamisel pausid.