vahetustehinguid

Vahetustehing on tehing, mille käigus kaks või enam osapoolt vahetavad omanduses olevaid varasid või kohustusi teineteise vastu. Vahetustehingu keskne omadus on see, et omandivahetus toimub otse, sageli ilma rahalise makse täiendava osaluseta või kokkulepitud hinna vastastikuse arvestamise kaudu. Selliseid tehinguid esineb nii ajaloos barteri vormis kui ka kaasaegsetes finants- ja äritehingutes, kus varade või kohustuste väärtused on vastastikku hinnatud ja vahetatud.

Vormid ja näited. Peamiselt eristatakse barter-tehinguid ehk varade vahetamist ilma rahalise makseta; neid võivad täiendada või asendada rahalised elementide osad, ning samuti on olemas keerukamad vahetustehingud, kus vahetatakse erinevaid varade kategooriaid (nt väärtpabereid, kaupade või muude finantskohustuste vastu). Finantsvahetustehingud hõlmavad kokkuleppeid, mille käigus osapooled vahetavad näiteks erinevaid varade või kohustuste vastu kokkulepitud väärtustel.

Seaduslik raamistik ja maksustamine. Vahetustehingud võivad olla kooskõlas riigi õigusaktide ja osapoolte raamatupidamiskohustustega. Maksustamisel hinnatakse sageli tehingu tegelikku turuväärtust; see võib mõjutada käibemaksu, tulumaksu või muid maksukohustusi ning tehinguid tuleb kajastada korrektselt raamatupidamises.

Eelised ja riskid. Vahetustehingud võivad suurendada likviidsust, pakkuda paindlikku varade ümberjagamist ja vähendada suurte rahaliste maksete vajadust. Riskideks on hinnakõikumised, hindade õige hindamise keerukus, õigusküsimused ning potentsiaalne vaidluste teke seoses tehingu väärtuse ja tähtaegadega.

Kasutusvaldkonnad. Vahetustehinguid kasutatakse nii era- kui äriosaluste jaoks: varade ümberjaotamisel, restruktureerimisel, portfelli kohandamisel ja teatud finants- või kaupade vahetuste korral.