vabanemisprotsessi

Vabanemisprotsessi on protsess, mille käigus isik, kes on olnud vangistuses või teatud piirangute all, naaseb vabaks ja integreerub taas ühiskonda. Protsess hõlmab nii õiguslikke kui administratiivseid ning sotsiaalseid meetmeid ja see võib erineda sõltuvalt riigisisest juriidilisest korrast. Peamised tähendused hõlmavad vabanemist lõpu määramisel karistuse lõpust või tingimusel vabastamist ning järelvalvet või tugeva seiret sotsiaalsetest teenustest vokist.

Vabanemisprotsessi käivitavad tavaliselt kohtul või vanglaasutuse kaudu tehtud otsused ning sellele eelneb riskide ja vajaduste hindamine ning koostatud isiklik reintegratsiooni plaan. Plaanis võivad olla ettevalmistused endale sobiva eluaseme leidmiseks, tööhõive ja hariduse korraldamine, tervishoiu, vaimse tervise ja sõltuvusprobleemide lahendamiseks vajalikud teenused ning lähedastega suhete või perena suhtlemise korraldamine. Pärast vabastamist toimub järelevalve ja toetus, sageli vangla- või sotsiaaltöö töötaja järelevalve all ning kohustused võivad sisaldada teatavate tingimuste täitmist, koolitöö või kohtumistest kinnipidamist.

Vabanemisprotsessi raame reguleerivad riiklikud seadused ning praktikad, mis võivad erineda nii õigussüsteemi kui sotsiaalteenuste kättesaadavuse poolest. Edukas reintegratsioon sõltub sageli stabiilsest eluasemest, töötukohast, ebavajalike riskide vähendamisest ja tugeva kogukonna- ning peritoe võimalust. Asjakohased teemad hõlmavad lisaks karistusõiguse ning rehabilitatsiooni vahekorda, parandatud riskihindamist ja vähese taastekkimise strateegiaid. See artikkel käsitleb üldist kontseptsiooni ning ei pretende lahendada konkreetseid juhtumeid.