vaatlemised

Vaatlemised on vaatlemise toimingute kogum, mille eesmärk on koguda teavet nähtuste omaduste, käitumise või oleku kohta. Sõna tuleb verbist vaatlema ning tähistab protsessi, mille käigus kogutakse andmeid vaatleja või uurimisskeemi vahendusel. Vaatlemised võivad olla otsesed, kui vaatleja osaleb sündmuse ajal kohapeal, või kaudsed, kui teave kogutakse sensorite, dokumentide või teiste allikate kaudu.

Vaatlemised võivad olla struktureeritud ja mittestruktureeritud. Struktureeritud vaatlus kasutab etteantud kriteeriume ja koodimist, et andmed oleksid lihtsamini võrreldavad ja kvantitatiivselt analüüsimisvõimelised. Mittestruktureeritud vaatlus on paindlikum ja keskendub avatud kirjeldustele ning nähtuste konteksti mõistmisele. Vaatlemises võivad kogutud andmed olla nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed.

Valdkondlikult mängivad vaatlemised olulist rolli teaduses, meditsiinis, hariduses ja kvaliteedi tagamises. Teaduses ja ökoloogias kasutatakse neid looduse ja käitumise järjepidevaks dokumenteerimiseks; meditsiinis ja tervishoius jälgitakse patsientide seisundit; hariduses hinnatakse õppijate kaasatust; tootmis- ja teenindussektorites võimaldab vaatlus protsesse jälgida ja kvaliteeti kontrollida.

Olulised on eetika ja meetodiline kvaliteet: vaatlemise usaldusväärsus ja kehtivus, korratavus (inter-observer reliability), andmete dokumenteerimine ning isikute privaatsus ja nõusolek. Vaatlemised on sageli esmane, kuid mitte ainsas teabekanal uurimisküsimuse lahendamisel; tulemusi tuleb hinnata kriitiliselt ja sobitada teiste meetoditega.