vëndi

Vöönd on piirkond, mis eristub ümbritsevast oma spetsiifiliste omaduste või kriteeriumide tõttu. Sõna kasutatakse laialdaselt geograafias, meteoroloogias, ökoloogias, majanduses ja planeerimises. Vööndid võivad olla loodusepõhised, administratiivsed või funktsionaalsed ning nende piirid ei pea alati olema kindlad või fikseeritud.

Looduslikud vööndid hõlmavad kliimavööndeid, mullavööndeid ja biogeograafilisi vööndid, mis määratakse muuhulgas temperatuuride, sademete ja taimestiku järgi. Need vööndid peegeldavad Maa erinevate osade kliimialaseid ja ökoloogilisi mustreid ning neid kasutatakse looduskaitses, uuringutes ja maastiku hoolduses. Majanduslikud või administratiivsed vööndid on defineeritud inimeste poolt ning seotud halduse, poliitika või majanduslike eesmärkidega. Näideteks võivad olla arendusvööndid, tööstusvööndid või maksuvööndid ning piirialad, mis eristuvad poliitiliselt või majanduslikult.

Funktsionaalsed vööndid hõlmavad piirkondi, millel on spetsiifiline tegevus või funktsioon, näiteks raadio-, telekommunikatsiooni või tehisintellekti jaoks määratletud spektrivööndid. Piirid vööndide vahel võivad olla looduslikud (nt jõed, mäed), inimtegevusest tulenevad (nt riigipiirid, haldustsoonid) või teoreetilised klassifikaatorid, mis põhinevad andmete või kriteeriumide muutumisel. Vööndide kontseptsioon aitab kirjeldada ja mõista piirkondi, kus sarnased omadused või toimingud on koondunud.