kliimavööndeid

Kliimavööndid on Maa piirkonnad, kus pikaajalised ilmastikutingimused on laiuskraadide ja kõrguste mõjul sarnaselt välja kujunenud. Mõiste hõlmab nii laius- kui kõrguslikke tegureid, mistõttu piirid võivad olenevalt kohalikust reljeefist ja meretuule mõjust erineda. Globaalsetes jaotustes eristatakse peamisi vööndeid: ekvaatoriaalne ehk tropikas, subtroopilised vööndid, parasvööte ja polaarvööndid.

Tropikas on temperatuurid aastaringselt kõrged ning sademuste hulk varieerub; seal esinevad nii vihmametsad kui savannid. Subtropikas on kliima sageli leebem ja kuivem kui tropikas, talved on pehmed või kuivade üksikute staadiumidega. Parasvöötmes on nelja aastaaega: soojad suved ja külmad talved, ümbritsevad metsad, hekid ja stepp on laialdaselt esindatud. Polaarvööndides on püsivalt külm kliima ja lühikesed kasvuperioodid, millest tulenevad tundra ja polaarökosüsteemid.

Kõrgus tekitab veel eraldi kliimavööndid: mägedes langeb temperatuur kõrgusega ja sademuste jaotuse muster võib olla vastavast kõrgusest sõltuv, luues iseloomulikke mikroklimaaid.

Kliimavööndite kirjeldamiseks kasutatakse sageli Köppen'i kliimaklassifikatsiooni, mis jagab kliimad tüüpidesse A, B, C, D ja E ning lisamärkidega sademuste ja talve iseloomu kohta. Need vööndid on kasulikud ökoloogia, põllumajanduse ja linnaplaneerimise jaoks ning neid kasutatakse kliimamuutuste mõju hindamisel; need on siiski üldistused ja ei kirjelda iga koha mikroklimat täpselt.