välismõjusid

Välismõjusid tähistab mõiste, mis viitab teguritele, mis asuvad süsteemist väljapoole, kuid millel on mõju selle käitumisele, otsustele või tulemusele. Mõiste on levinud sotsiaalteadustes ning seda rakendatakse erinevates valdkondades, näiteks poliitikas, majanduses, kultuuris ja tervises. Välismõjusid ei saa alati eristada ühe sündmuse või teguri järgi; need võivad olla pikaajalised või lühiajalised ning tuleneda riiklike või rahvusvaheliste toimijate, globaalsete struktuuride ning sotsiaalsete ja tehnoloogiliste protsesside koostööst.

Kõikidel juhtudel võivad välismõjud olla nii otsesed kui ka kaudsed. Nad võivad jõuda erinevate kanalite kaudu, nagu rahvusvaheline kaubandus ja investeeringud, migratsioon ja tööjõu liikumine, meedia ning kultuuriline mõjutus, tehnoloogiline areng ning keskkonnamuutused. Välismõjusid analüüsitakse sageli seoste kaudu: kuidas globaalne kontekst vormib kohalikke otsuseid, ning kuidas ümbritsevad tegurid võivad vastukaaluks kaasa tuua kohaliku kohanemise või vastupanu.

Uurimuses eristatakse sageli välismõjusid eksogeensete (väljast tulenevate) ja endogeensete (sisemiste) muutujate kontekstis. Metoodikalt kasutatakse näiteks rahvusvaheliste suundumuste analüüsi, sündmuste uuringuid, võrdlevat uuringut ning kvantitatiivseid mudeleid, mis püüavad eristada välismõjusid teistest teguritest. Välismõjusid käsitletakse nii, et need aitavad mõista poliitilist ja majanduslikku dünaamikat ning kultuurilist muutust globaalses kontekstis.

Seotud teemad hõlmavad globalizationit, rahvusvahelist koostööd, mõjutustegevust ja sotsiaalset mõju.