vääveloksiidide

Vääveloksiidid viitab keemiliste ühendite rühmale, mis koosnevad väävlist ja hapnikust. Levinumad neist on vääveldioksiid (SO2) ja vääveltrioksiid (SO3). Vääveldioksiid on värvitu gaas, millel on terav, ärritav lõhn. Seda toodetakse peamiselt fossiilkütuste, eriti kivisöe ja nafta põletamisel, samuti vulkaanipursketes. Vääveltrioksiid on samuti värvitu gaas, kuid see on väga reaktiivne ja reageerib kiiresti veega, moodustades väävelhapet.

Mõlemad vääveloksiidid on olulised keskkonnakemikud. Vääveldioksiidi emissioonid on peamine põhjus happevihmade tekkele. Kui vääveldioksiid atmosfääris vee ja hapnikuga reageerib, moodustub väävelhape, mis satub maapinnale vihma, lume või kuivade osakestena. Happevihmad võivad kahjustada metsi, veekogusid ja ehitisi ning mõjutada inimeste tervist. Vääveltrioksiidi emissioonid aitavad samuti kaasa happevihmade tekkele.

Tööstuslikud protsessid, nagu metallide sulatamine ja väävelhappe tootmine, on samuti olulised vääveloksiidide allikad. Kontrollivate meetmete ja tehnoloogiate, näiteks suitsugaasides sisalduvate vääveloksiidide eemaldamisega, on võimalik vähendada nende heitkoguste mõju keskkonnale. Vääveloksiide kasutatakse ka mitmetes tööstuslikes rakendustes, sealhulgas paberimassi tootmises ja konserveerimisel.