urbaniseerimise

Urbaniseerimine ehk linnastumine on protsess, mille käigus linnade ja linnalähedaste piirkondade elanikkond kasvab ning linnade osakaal kogu elanikkonnast suureneb. See hõlmab nii linnade sisemist arengut kui ka maapiirkondadest linnadesse toimuvat demograafilist rännet: suurenevad elamute, töökohtade ja teenuste nõudlused ning infrastruktuuri arendamine peab vastama kasvavale vajadusele.

Peamised põhjused on töökohtade ja majandustegevuse koondumine linnadesse, haridus- ja kultuuriteenuste kättesaadavus ning investeeringud transpordi- ja eluasemeinfrastruktuuri. Rahvusvaheline ja sisemine migratsioon ning tugeva urbaniseerimise tõuked on suurendanud linnade rolli majanduses.

Mõjud on mitmesugused: demograafiline ja majanduslik kasv linnades, parem teenuste kättesaadavus ja töövõimalused, kuid samal ajal eluasemehindade tõus, ruumiline tihedus ning keskkonnaprobleemid nagu õhusaaste ja liikluse koormus. Selle jätkusuutlikuks korraldamiseks on oluline tõhus linnaplaneerimine, transporti arendamine ja rohelise infrastruktuuri ning elamuarenduse koordineerimine.

Globaalne kontekst näitab, et linnastumine on maailma suurim demograafiline trend: arengumaades on tempo sageli kõrgem ja keskendub suurematele linnadele, samal ajal kui arenenud riikides aeglustub ning pööratakse tähelepanu elujõulise ja jätkusuutliku linnakeskkonna loomisele. Eesti kontekstis on urbaniseerimine suurendanud Tallinna ja teiste suurte linnade rolli ning samal ajal on maapiirkondade rahvastikulangus esile tõstnud vajaduse tasakaalustatud ruumilise arenguga.